Kommenteeri

Slackline olemus ja ajalugu

Slackline oma olemuselt on harilikult puude vahele pingule tõmmatud 5 või 2.5cm laiune elastne liin, mille pikkus oleneb paigaldajast. Mida pikemaks liin muutub, seda raskem seal on püsida. Tänu liini elastsusele on võimalik seal sooritada akrobaatilisi elemente nagu batuudil. Slackline spordialal on mitmeid erinevaid stiile. Neist enim levinud on “Trickline”, “Longline” ja “Highline”.


Trikiliin on 5 cm laiune kuni 25 meetri pikkune suure pinge alla tõmmatud 1-1.5 meetri kõrgune tasakaaluliin, mis tänu suurele pingele põrkab nagu batuut. Sellel liinil sooritatakse nii staatilisi kui ka dünaamilisi elemente kõndimisest saltodeni välja. Antud versioon on kasutajate seas enim levinud, kuna seda on lihtne paigaldada ja tänu suurele pingele on seal ka lihtsam esimesi samme sooritada.

Teiseks stiiliks on “longline”. Selle puhul on põhieesmärgiks kõndida võimalikult pikk distants. Liin paigaldatakse madalale aga hästi pikalt. Kolmandaks populaarseks stiiliks on “Highline”. Selle alla kuuluvad 2.5cm laiused liinid, mis on kõrgemad, kui selle pikkus. Sportlased, kes harrastavad seda stiili, kannavad alati liinil olles julgestusvarustust, milleks on rakmed ja nöör, mis ühendab ta liiniga. See stiil nõuab rohkem harjutamist kui trickline ja longline, kuna liinid on väga väikese pinge all ja enamjaolt eluohtlikul kõrgusel.

Kui esialgu võiks arvata, et slackline kui sport on hiljuti välja kujunenud uus spordiala, siis
tegelikult on sellel kümnete aastate pikkune ajalugu. Slackline kui tasakaaluspordi juured
algavad köielkõndimisest, kui Charles IV ja Isabel of Bavaria vahelises pulmas 1385. aastal kõndis köielkõndija väidetavalt pulmapeo paiga kohalt üle tõmmatud köitmööda. Aastaid pärast pulmi hakkas köielkõnd laialdasemalt levima ka Euroopasse, kuid Ameerikasse jõudis see alles 1793. aastal. Kümnend hiljem kõndis Prantsusmaalt pärit Charles Blondin 1859. aastal 7.62cm laiuse kanepi köie abil kaetud silmadega üle Niagara joa. Liini pikkuseks oli 305meetrit ja kõrguseks 82meetrit. Selle soorituse puhul ei kasutatud mitte mingisugust turvavarustust.

Alates 1800. Aastast hakati köie asemel kasutama trossi, mis tõmmati veelgi suurema pinge alla. See muutis kõndimise kordades lihtsamaks ning trossil kõndi hakati kasutama
tsirkuseartistide poolt erinevates tsirkuse etteastetes. Trossil kõndimise lihtsamaks
muutmiseks kasutati enamjaolt 3-5 meetri pikkust võimlemiskeppi ja kõndimisttrossist risti üle tõmmatud stabiliseerivaid trosse. Inimestele enim tuntud kujusid köielkõndimises on Philippe Petit, kui paigaldas 1974. aastal ebaseaduslikult trossi New Yorki kakskiktornide vahele ning ületas selle samuti ilma igasuguse turvavarustuseta.
Riigi teises otsas, Californias Yosemite’i orus, hakkas arenema uus viis tasakaalu
harjutamiseks, mis on meile tuntud kui “slacklining” ehk tasakaalusport. Tänapäevane
spordiala slackline sai alguse ronimisest. Ronijad vajasid tõhusat vahendit tasakaalu
treenimiseks proovides läbi erinevaid lahendusi alustades kettidel kõndimisest, ronimisköiel kõndimisest ja lõpetades vetruva liiniga ehk slacklinega. Pat Ament ja teised ronijad alustasid harjutamist 1960. Aastal Yosemite pargis. Slackline ei kogunud aastaid populaarsust, kuni sellega hakkasid rohkem tegelema Adam Grosowsky ja Jeff Ellington. Nemad leidsid lahenduse, kuidas paigaldada torukujulist ehk seest tühja slackline ja seda pinge alla saada. Seda tehnikat, mis sai nime “Ellington system”, kasutatakse siiani ka slackline spordialal. Ellington süsteem on eelkäija tänapäeva pingutuslahendustele.

Aastal 1985 löödi üle Philippe Petit kõrgeima liini rekord Scott Balcomi poolt. Liin paigaldati Yosemite Valley pargi kohale 908 meetri kõrgusele. Sellest ajast peale on hakatud kompima slackline limiite massiliselt. 2008. Aastal tehti Moab, Utah kanjonis esimene langevarjuhüpe kõrgele paigaldatud slackline pealt Dean Potteri poolt. Järgmine väga suure jalajälje slackline ajalukku on jätnud Andy Lewis. Tema tegi lisaks liini pealt sooritatud langevarjuhüppele ka 2006. aastal esimese jalgadelt-jalgadele tagurpidi salto maandudes liinile. See video läks levima nagu kulutuli, isegi Nike reklaamis kasutati tema klippi. Andy Lewis on hetke seisuga välja mõelnud enim elemente, mida liinil teha. Suur osa tema elementidest on siiani veel kasutuses slackline proffesionaalide poolt. 2007. Aastal loodi sakslaste Robert ja Jan Kaeding poolt esimene slackline firma, mis tootis algajatele mõeldud liinide komplete. Firma sai nimeks Gibbon Slacklines. See andis võimaluse igale inimesele soetada endale lihtsasti paigaldatav slackline komplekt, kus hakata oma oskusi arendama. Kui slackline oli juba inimeste seas piisavalt tuntud ja selle algaja tasemel tegelejaid oli mitmeid, siis otsustas Andy Lewis korraldada Californias 2008. aastal esimese slackline võistluse. Võistlusel oli stiiliks “Trickline”, ,millel tehakse erinevaid akrobaatilisi elemente alustades staatilistest elementidest ja lõpetades pöörete ja hüpetega. Tänapäeval korraldatakse slackline võistluseid aina rohkem ning sport on omale aina rohkem jalgu alla saamas.


Autor:
Kristjan Kullamaa

Lisa kommentaar

Email again: